fbpx
kvantum.ee | Intervjuu Dr. Amit Goswamiga – Mis on kvantteadus | 30:05
15675
post-template-default,single,single-post,postid-15675,single-format-standard,woocommerce-no-js,mega-menu-top-navigation,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,columns-3,qode-theme-ver-17.0,qode-theme-bridge,disabled_footer_bottom,qode_header_in_grid,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive

Intervjuu Dr. Amit Goswamiga – Mis on kvantteadus | 30:05

Intervjuu Dr. Amit Goswamiga – Mis on kvantteadus
(Dr. Amit Goswami – What is Quantum Science)
Tõlge videost:

 

Selles videos:

  • Mis on kvantteadus?
  • Mis seos on kvantväljal ja teadvusel?
  • Mis on signaalitu suhtlus ja miks on see oluline?
  • Mis on relatiivsusteooria?
  • Milline eksperiment näitab meile kahe aju omavahelist suhtlust mitte-lokaalselt, ilma signaalideta?
  • Mis roll on kavatsustel kvantväljaga suhtlemisel?
  • Mis vahe on ego soovidel ja meie kõrgema meele soovidel ja mis seos on sellel kvantväljaga?
  • Mis on kvant loome edu võtmed?
  • Mis on eduka manifesteerimise neli faasi?
  • Kuidas me teame, kas oleme saanud ühendust kvantväljaga?
  • Mida tähendab kvanthüpe?

Lynn: Tere, minu nimi on Lynn Fishman. Oleme hetkel 44-ndal Teaduse ja spirituaalsuse konverentsil, mis toimub siin Kanadas.. Seda konverentsi toetab rahvusvaheline Tervikliku inimese teaduse instituut. Võibolla juba teate meie külalist. Ta on kvanteaduse globaalne eestvedaja, kvantaktivist, kõneleja ja tuntud autor. Tema viimane raamat “Kvantmajandus: Teadvuse majandusliku jõu vabastamine.” Sellest räägime varsti lähemalt. Tutvustan teile kvantfüüsikut Dr. Amit Goswami.
Saad sa kuulajatele selgitada, mis on kvantteadust ja kuidas on see muutnud maailmavaadet?

Amit: Kvantfüüsikat saab lihtsalt seletada järgmiselt: vastupidiselt newtoni teaduse uskumustele, mida enamus inimesi ja teadlasi usub… usutakse, et objektid on asjad, mis liiguvad aegruumis. Kvantfüüsika ütleb, et asjad on võimaluste lained, mis liiguvad reaalsuse domeenis, mida saab nimetad võimaluste domeeniks ja see on koheselt ühenduses, mis võimaldab signaalita suhtlust/ühendust. Seal ei ole signaale, läbi mille saab suhelda, mis tähendab, et kõik selles reaalsuse domeenis on alati koheselt ühenduses. Seda lähemalt uurides saame aru,et see domeen on meie enda teadvus. See on siis suurim vahe.

Objektid ei ole asjad aegruumis objektid on võimalused, millest saavad asjad aeg-ruumis, kui teadvus valib neid võimaluste seast. Seda siis hetkest hetke kogemuste jadas.

Lynn: Okei, selge. See läheb kokku järgmise küsimusega. Kuulaja tahab täpsemalt teada signaalitu suhtlemise kohta. Mida see tähendab ja mida see tõestab? Kas sa saaksid meiega jagada uuringut, mis näitab, et teadvus saab olla signaalitu või mitte-lokaalne.

Amit: Väga head küsimused. Esiteks, miks on küsimus signaalidest nii tähtis. Aegruumis suhtleme ainult läbi signaalide. Seda me teame, sest suhtlemiseks inimeste vahel ei ole muud võimalust. Inimesed küll räägivad ekstrasensoorsest suhtlemisest, aga see on juba kvantfüüsika taseme. Teadlased on muidugi väga kinnised sellise suhtlemise olemasolust. Eriti teadlased, kes usuvad, et suhelda saab vaid läbi materiaalsete vahendite. Materiaalne suhtlemine tähendabki suhtlemist läbi signaalide.

Mida see siis tähendab. See tähendab, et meil on väga tugev teooria, mida on teaduslikult omaks võetud. See on relatiivsusteooria. See ütleb, et signaalidel on kiiruspiirang, valguskiirus. Signaalid saavad liikuda maksimum valguskiirusel. See on väga kiire, aga endiselt, see on piiratud kiirus. Sellest kiiremini ei saa. Kohene suhtlus on võimalik vaid ilma signaalideta.

Nii arvati, aga siis leidsime selle võimaluste domeeni, kus on kohene suhtlus võimalik. Seda ideed on tõestatud kuulsa Alain Aspecti poolt Pariisis. See eksperiment muutis meie maailmavaadet, sest see tõestas seda, mida kvantfüüsika on juba ammu rääkinud. See tõestas, et on olemas reaalsus, mis asub väljaspool aegruumi ja seda saab eristada aegruumist. Aegruumis on signaalid vajalikud, aga selles võimaluste domeenis pole neid vaja. Mis tähendab, et see domeen on koheselt ühenduses.

Selle tähendusest saame aru, kui vaatame sügavamale. Kohene ühendus tähendab vaid ühte asja, et puudub vahe, puudub eristust selles domeenis. Kõik on üks. Kohene ühendus tähendab seda sama. Pole vaja signaale, et saada endaga ühendust. See on ainuke näide signaalitust ühendusest, mida teame.
Peame arvestama sellega, et on olemas ühtsus. On olemas reaalsuse domeen, kus valitseb ühtsus. Ühtsus on selle põhiline omadus. Ühtsus on huvitav asi, sest nii räägivad müstikud teadvusest. Müstikud räägivad, et peale meie enda teadvuse, mida kogeme aegruumis, on olemas ka veel ühtne teadvus. Seal oleme me kõik ühenduses ja me oleme kõik üks olemus. Sellepärast nad räägivadki, et me peaks üksteist armastama jne – tegevused, mida me enam ei tee. Või me oleme need tegevused unustanud. Kõik pärineb sellest ideest. Kui teed liiga teisele, siis teed liiga endale, sest sa oled selles teises reaalsuses temaga üks ja see sama.

Lynn: Kas saaksid selgitada eksperimenti, mis kinnitab seda, kus kaks aju saavad üksteisega suhelda mitte-lokaalselt?

Amit: Saan. See on väga tähtis küsimus. Kui ütleme, et see võimaluste domeen on teadvus, siis on loomulik, et inimesed on huvitatud, sest teadvus, nagu meie seda kogeme, väljendatakse läbi meie aju. Kui teadvus on erinev reaalsuse domeen, siis tekib küsimus, kuidas on see esitatud meie reaalsuses. Aegruumis, see, millega me oleme tuttavad. Vastuseks on see, et teadvus peab olema mingil moel esindatud meie ajus. Kui nüüd teadvusel on selline omadus nagu ühtsus, kus toimub signaalitu suhtlus. Kvantfüüsikas kutsutakse seda mitte-lokaalseks suhtluseks.

See tähendab, et aju peaks oskama kasutada seda mitte-lokaalset suhtlemist, kus kaks aju suudavad ilma signaalideta suhelda. Järeldus, mis pärines minu raamatust aastal 1989… Mina muidugi ei osanud arvata, et seda saab kunagi eksperimentaalselt tõestada. Ma muidugi teadsin mentaalsest telepaatiast, aga mentaalne telepaatia toimub meelte vahel, mitte ajude vahel. Aju on füüsiline ja seda seostatakse meelega, aga tõestada kahe aju omavahelist suhtlust… arvasin, et see on meie väljaspool meie võimeid. Aga see neurofüsioloog Dr. Jacobo Grinberg, kes töötab Mehhiko ülikoolis, tema võttis minuga ühendust ja ütles, et on lugenud minu raamatut ning mõtles välja viisi, kuidas näidata, et kaks aju saavad suhelda ilma signaalita. Ta kutsus mind Mehhikosse, kus viisime läbi selle eksperimendi.

Eksperiment koosnes kahest inimesest, mõnikord võtsime need inimesed tänavalt ja mõnikord olid nendeks tuttavad, aga tulemus oli alati sama. Võtsime inimesed ja panime nad 20ks minutiks koos mediteerima. Seejärel nad jätkavad mediteerimist, aga nüüd istuvad nad eraldi “Faraday ruumis.” Need on elektromagentlainete kindlad ruumid täielikult suletud välismaailmast, et ei saaks toimuda ühtegi elektromagneetilist suhtlust.

Seejärel ühendatakse nende ajud EEG masinatega, mis mõõdavad ajulaineid. Ühele inimesele näidatakse valguse välgatusi, mis tekitab ajus elektrilist tegevust ja teine inimene ei näe midagi. Loogika järgi ei tohiks teise inimese ajus tekkida elektrilist tegevust. Teises ajus siis. Vaata aga… EEG masina abil on võimalik näha elektrilist tegevust inimese ajus, kes näeb valgus sähvatusi. Aga samaaegselt kui EEG näitab ühel inimesel elektrilist aktiivsust ajus, näeme ka teisel inimesel pea identset mustrit – 70 – 80% sarnasusega

Lynn: See on uskumatu.

Amit: Mingit moodi need elektromagneetilised lained… ühe aju elektromagneetiline aktiivsus on kandunud teise aiju, ilma mingi elektrilise ühenduseta.

Lynn: Mis on sinu arust seos meditatsioonil sellega?

 

Amit: Väga suur seos on. Meditatsiooni protokoll on väga huvitav. Need kaks inimest mediteerisid kavatsusega, et neil on ilma signaalita ühendus. Kavatsus on väga oluline ja kiidusõnad Dr. Jacobo Grinbergile, et ta avastas mediteerimise kavatsus on oluline osa selle võimaluste reaalsusega ühenduse saamisel. Kui see meile vaid meenuks. Meie spirituaalsed süsteemid on selleks loodud. Need on loodud nii, et inimesed saaks keskenduda ja jõuda teadlikkuseni enne palvet ning palvetatakse alati selle ühtsuse eest. Mida me palvetame? Palvetame millegi jumaliku suunas.

Lynn: Jah, ühtsuse nimel.

Amit: Tahame ühtsust. Ja seda ühtust saame läbi kavatsuse.

Lynn: Täpselt.

Amit: Kavatsus on palve oluline osa, kuigi oleme selle unustanud. Alustame tavaliselt enda soovidega, mis on kavatsusest erinevad. Kui saaksime tuua kavatsuse jõu meie vormi, meie ellu ja kogemusse, seda regulaarselt ja kasutame seda loome protsessis… peale kavatsust jätkame loome protsessiga, siis saame asju manifesteerida.. See on tänapäeva manifesteerimise teadus.

Lynn: Räägime nüüd natuke kvant-teadvusest. Kuidas seda kirjeldada?

Amit: Mina nimetan seda kvant-teadvust mitte-lokaalseks teadvuseks. Kui kasutame endas osa, mis valib, sest valik asub selles mitte-lokaalses võimaluste domeenis.

Lynn: See on tähtis.

Amit: Jah. Seal on asjad võimalused ja asjadel on eri küljed ja me saame valida ühe asja mitut külge, mis aitaks meid antud olukorras. Et leida lahendusi meie probleemidele. Kui teame, kuidas saame ligi sellele valikule, siis saame valida ka tundmatut, saame valida uusi lahendusi. Kui saame valida valikuid, mida me juba teame, valikud, mis on juba selged ja vanad, mis on kuidagi seotud meie ajuga nii oleme me kinni vanas.

Lynn: Nii ei jõua me kuhugi.

Amit: Me ei jõua kuhugi uude kohta, jõuame kuhugi küll, teeme seda ja teist, aga meil tekib raskusi enda harjumuste muutmisel ja millegi manifesteerimisel, kui tahame olla innovatiivsed, aga jääme kinni vanasse mustrisse. Kui tahame enda ellu midagi uut, siis selleks peame õppima saama ühendust kvant-teadvusega, selle mitte-lokaalsega. Pole pääsu faktist, et selles aegruumis on alati eraldatus. Juba see, et oleme teadlikud selles maailmas, tuleb sellest, et see on eraldanud teadvuse objektiks ja subjektiks. Mõistad?

Lynn: Jah.

Amit: See on kvantfüüsika mõistmiseks oluline. Isiklik teadvus, mis moodustub muidugi selle aegruumi mälestustest ja kogemustest ning vastustest nendele stiimulitele. Stiimulile vastates tekib ennast tugevdav mehhanism, millest psühholoogid räägivad. See loobki meie ego käitumismustri. Nende käitumismustrite peale tekib isikus. Käitume eri keskkonnas erinevalt, üks käitumine vanematega ja teine õpetajatega, üks paariliste vastu ja üks sõprade jaoks. Nii kannamegi eri maske eri olukordades. Psühholoogid ütlevad selle kohta: isiksuste makside kogumine.
Kui teaksime, et autentsena olles saame elada palju paremini kvant-endana. Kui inimesed teaksid, kuidas on tunne nii elada… see on voo seisund. Tänu spordile räägivad inimesed sellest üha rohkem. Kuna Michael Jordan rääkis alati voo olekust või kui Tiger Woods rääkis golfi mängides “hetkes” olekust. Seega me teame neid sõnu…

Lynn: See ongi siis autentse sina tunne?

Amit: Jah, sest selles hetkes olles kaob isiksus. Siis ollaksegi lihtsalt mängija lihtsalt see oskus, mis neil on. See anne koos kvant-endast saadud inspiratsiooniga. See kõik koos, tekitab voo seisundi ja siis öeldaksegi, et muidu nad ei ole sellised, nad olid “hetkes või voos.” Aga kui õpid elama läbi kvantmaailma, nii mitu tundi kui saad päeva jooksul… see oskus kasvab. Kas sa tahaksid seda? Sa võid nii elada 8-9 tundi kogu päevast.

Lynn: Tundub nagu nirvaana.

Amit: Kuigi Tiger Woods on erru läinud, elab ta ikka nii, kasvõi paar tundi päevas. Loomingulised inimesed, vaimsed inimesed, nemad elavad hetkes, voos.

Lynn: Kuidas saame seda voo seisundit esile tuua?

Amit: Juba selle teadmisest piisab. Vanasti oli meil väga halb komme, me hoidsime saladusi. Sellepärast film “Saladus” saigi väga kuulsaks, sest see lubas saladuse paljastada. See film oli muidugi väga lihtsustatud kujul. Aga selle saladuste hoidmine on inimkonnas väga suur teema. Arvati, et seda saladust peab kaitsma, kui seda ei kaitsta, siis seda hakatakse väärkasutama. Need on kõik valed arusaamad. Seda pole võimalik väärkasutada. See saladus on loomingulisus. See on autentsus, see mis me oleme. Ilmselgelt seda ei saa väärkasutada. Seega mõte, et saladust hakatakse ära kasutama, sellepärast seda salajas hoitigi, aga tegelikult hoiti saladust, et olla eliit. Eliidi mentaliteet.

Lynn: Ahsoo, ma ei teadnudki seda.

Amit: Ja peale 100 aastat demokraatiat teame, mis suunas nüüd minna ja nüüd jagame seda saladust. Tänu kvantfüüsikale on meil ka nüüd teadmised ja enam ei ole vaja seda saladuses hoida. Ning nüüd saame öelda, et kvantteadvus on kõigile. Kõik saavad olla loomingulised. Teeme seda ja vaatame, mis juhtub kui kõik on loomingulised. Nüüd on saladus veelgi olulisem, sest enamus maailmast ei usu loomingulisusse. See on ka üks põhjus, miks on meie teadmised loomingulisusest alla surutud. Loomingulisus on tõestus, et me ei ole masinad.
Loomingulisuse uuringud näitavad, et loominguks ei pea vaid tegema tööd, tööd, tööd, vaid mingil müstilisel põhjusel tegelevad loomingulised inimesed alati peale tööd lõdvestumisega. Tean seda enda kogemusest, aga see kehtib kõigi loominguliste inimeste kohta. Seda teevad ka spirituaalsed inimesed, mis näitab, et ka nemad kasutavad loomingulisust enda tegevusaladel.

Lynn: Kas me räägime lõdvestumisest?

Amit: Jah, lõõgastus/puhkus. Tavaliselt arvatakse, et loomingulisus on töö. Üldiselt küll, toode on ikkagi toode. Kuna tegu on tootega, siis arvatakse, et on tehtud tööd. Kõik, mille peale lihtsalt tuleme, ei ole niisama. Millegi peale tulemine on väga oluline loomingulisuse osa. Teadlikult tööd tehes saame mõelda vaid teatud koguse, aga võimalused on lõputud. Kui palju me saame asju läbi mõelda? Isegi kui me testime väljamõeldut, nii nagu seda teeb teadus. Nii saame läbi töötada vaid piiratud arvu mõtteid. Tihti on vaja läbi töötada nii suur maht, et seda ei saa teha teadliku meelega.
Teadlased leidsid, et meie meel muutub puhates alateadlikuks ja see alateadvus on see, mis tõstab meie võimaluste läbitöötamist tasemeni, mida me ei oska isegi ette kujutada. Mida puhtam sa oled… puhtuse all mõtlen ma alateadvuse puhtust. Puhas tähendab, et alateadvust ei häirita sinu eelnevate kogemuste poolt, sinu neurootiliste häirete poolt.

Lynn: Mured tuleviku pärast

Amit: Jah, tulevikumured ka. Kui sul on puhas alateadvus, siis on võimalus, et kasutades seda loomingulist protsessi… See koosneb muidugi ettevalmistusest, sest sul on mingid teadmised juba.

Lynn: Jah. räägi need 4 faasi üle.

Amit: Esimene faas on ettevalmistus. Valmistame ette seda, mida me teame. Teiste inimeste mõtetest, raamatutest, minu enda mõtetest, minu enda katsetest, mida saab teha. See on ettevalmistus. Ettevalmistus annab alateadvusele mingi teadmise ja alateadvus hakkab sellele lisama. Sellepärast kutsutaksegi alateadvuse objekte laineteks. Mis on meid üllatav laine omadus? Kui viskame kivi vette, siis tekivad koheselt üha suuremad rõngad selle ümber.

Lynn: -Jah.

Amit: Ristuvad lained. Võimaluste lained aina suurenevad. Võimaluste bassein, millest teadvus valib, muutub oodates üha suuremaks ja suuremaks. Aga kui sa ootad liiga kaua – mõtle sellele, siis kaob fookus. Kuna sinu meel on inimlik, siis see ei keskendu enam murele, see hakkab tegelema sinu tavapäraste harjumustega, mis tähendab, et sinu igapäevane mõtlemine tuleb tagasi.

Lynn: Mida siis teha saab?

Amit: Aeg-ajalt tuleb niiöelda tuli kustutada. Aeg-ajalt tuleb jällegi teha ettevalmistus, siis jälle alateadlik protsess, puhkamine siis. Mina kutsun seda TEE-OLE-TEE-OLE-TEE-ks. See koosneb tegemisest ja olemisest.

Lynn: Keskendunult tegutsemine.

Amit: Keskendunult tegutsemine ja lõdvestunud olemine. Keskendunult tegutsemine ja lõdvestunud olemine. Väga hea. Selline kombinatsioon TEE-OLE-TEE-OLE. Keskendunud tegutsemine ja lõdvestunud olemine. Jätkuv, vaheldumisi. See toob esile kolmanda faasi, mida kutsutakse Kvant-hüppeks. Äkiline mõtte hüpe. See toob esile uue mõtte, millega saab lahendada mure.

Lynn: Nagu äkiline mõttevälgatus?

Amit: Just, nagu äkiline mõttevälgatus. Nii seda kutsutaksegi. Ja neljandas faasis me manifesteerime selle mõttevälgatuse. Seda kutsutakse manifestatsiooniks. Manifesteerime selle mõttevälgatuse enda elus, manifesteerime selle mõttevälgatuse toote kujul. Seda saabki nendel kahel viisil manifesteerida. Kui kasutame seda välise tootena, siis seda kutsutakse väliseks loominguks. Kui kasutame seda enda elu mustri muutmisel, siis seda kutsume sisemiseks loominguks.

Lynn: Kujutan ette, et võti on muidugi tegutsemises?

Amit: Muidugi. Protsess on lõpule viidud alles siis kui sa manifesteerid selle mõttevälgatuse. Toode on väga oluline. Sisemine toode on uus sina ja väline toode on see, mida näevad teised.

Lynn: Või sa langed tagasi vanadesse mustritesse, kui sa seda ei järgi ja ei tegutse.
Amit: Kui sa vaid mõtled sellele, siis mis kasu sellest on. Nii oleks meil miljon mõtet, aga keegi ei näe neid.

Lynn: Võti on tegutsemises.

Amit: Inspireeritud tegutsemine. Sa pead manifesteerima enda mõttevälgatuse.

Lynn: Milliseid praktikaid saame teha, et saada ühendust kvantteadvusega? Palve vms?

Amit: Jah, palve on hea. Palve ja meditatsioon on head, sest need aeglustavad meie teadlikku meelt ja see on hea meie loomingulisusele. Kavatsus on muidugi väga hea. Üldiselt rääkides, meie oleme teinud kolm R-i enda mantraks koolis. Kirjutamine, lugemine ja aritmeetika. Sarnaselt peaks olema kaks või kolm I-d meie mantraks.

Lynn: Mis need on?

Amit: Kavatsus on üks. Kavatsus on väga tähtis, seda juba teame. Ettekujutus on väga oluline, sest see on samm tuttavast teadmatusse. Ja taip on väga oluline. Ka inspiratsioon on oluline. See võimendab kõike, nagu guru. See inspireerib meid olema nagu teised, kes on jõudnud sellesse seisu. Kes on endaga rahul ja armastab kõike. Nii teame, et see on saavutatav ja siis saame ka seda teha. Kui kuuleme Ema Teresast, Ghandist, Mandelast või Martin Luther Kingist, see aitab meil olla rahulik. Teame, et keegi on sellega hakkama saanud.

Lynn: Just, ja ka meie suudame seda. Mis sa arvad, kus me oleme enda teadvuse arengus kui inimkond, mida toob meile tulevik läbi kvantfüüsika.

Amit: Usun, et inimesed hakkavad olema rohkem ühenduses enda mitte-lokaalse teadvusega, kvantteadvusega, sest oleme arenev olend. Mõistame, et oleme individuaalsed ja samas ka ühtsed olendid. Võime olla isekad ja saame samaaegselt olla ka kasulikud teistele.

Lynn: Kui vaatad maailmas ringi, kas näed meie edusamme?

Amit: Usun, et me areneme. Vaatamata, et meie hulgas on inimesi, kes õpetavad ennast tappes teisi tapma. Näeme seda kõrvalt ja on lihtne öelda, et maailm on täis vägivalda, aga see pole läbinisti tõsi. Kui vaadata asja lähemalt, siis on näha, et inimesed on avatud armastusele ja hoolivad. On ka muidugi osa, kus inimesed tõmbuvad endasse ja on üksildased, aga arvan, et ainult ühe või teise liigne nägemine võib olla eksitav. Fakt on, et meil on maailmas suuri probleeme, aga on ka fakt, et suur osa, ligi 20% inimkonnast on vägagi teadlikud sellest uuest arusaamast, armastusest ja õiglusest. Märgatakse rohkem ilu, tõde ja küllust oma elus.

Lynn: Kas saad rääkida natuke kvant-majandusest ja teadvuse majandusest ning sellest kuidas saab teadvus mõjutada meie ärilist maailma.

Amit: Hetkel on küll maailm läbinud suure majanduslanguse ja teame, et viis kuidas tehakse majandust peab muutuma. Soovitan kasutada seda teadmist, et üle vaadata kogu inimkonna olukord ja teadus, mis meid siia on toonud. Vale mõtlemine viib valede eluviisideni. See on ilmselge. Oleme valesti mõelnud ja elanud, oleme elanud nagu masinad. Kui elame masinatena, siis hakkame ka käituma nagu masinad. Me ei näe enam elu mõtet, me ei näe enam inimestes väärtusi, me ei näe väärtusi nagu tõde ja armastus. Meie jaoks on kõik suhteline. Need on asjad, mis on maailmas valesti.

Lynn: Väärtustame valesid asju.

Amit: Väärtustame valesid asju, sest me ei tea, mis on õige enam. Kui küsid minult, et ma eristaks hea halvast, siis oled juba kaotanud arusaama vahest, sest eeldad juba ette, et meie loomuses on juba see negatiivne suhtumine. Et kõik, mida teha saame on valida valu asemel rahuldus ja selle nimi on positiivne psühholoogia.. See on hea, ma pole selle vastu, aga see viib meid vaid teatud piirini. Lõppude lõpuks, me ei saa vältida närvi ringi, rahulolule järgneb alati valu.
Kuidas siis saada üle rahulolust ja valust ning jõuda õnne ja rõõmuni elus, see on inimkonna tõeline küsimus. Peame olema inimesed. Tekib küsimus, kuidas olla inimene. Praegu rääkisin ma 20%-st, aga vb on see hoopis 10%. Sellest ei piisa. Kuidas teha ülejäänud inimkond inimesteks? Peame üle saama sellest masina mentaliteedist, mis domineerib ka meie majandust. Majandusest leiame vaid materiaalseid asju. Materiaalsed asjad annavad rahu vaid masinatele. Inimesed vajavad aga enamat.
Inimesel on vaja eesmärki, rahu, nad peavad rahuldama oma hinge. Muidu nad kannatavad. Meil on nii palju depressiooni. Rääkisin sulle juba enne, et armastuse puudumine tekitab vähki. Meil on nii palju erinevat vähki ja südamerabandusi. Depressioon, südamerabandus ja vähk on suurimad haigused. Miks need juhtuvad, sest me ei pööra tähelepanu asjadele, mida me peaks väärtustama. Armastus, tõde ja sellised asjad. Peame tooma tagasi need arhetüübid, mis aitavad inimestel elada enda elu. Sest ühendus nende arhetüüpidega on kadunud. Minu soovitus selle tegemiseks… Oleme lõpuks valmis tooma neid peenemaid kogemusi, tunded, mõtted ja intuitsioon meie majandus mudelisse.

Lynn: Aitäh, et meiega liitusid. Tahan ka tänada teid, kes kuulasid. Loodan, et teile meeldis see intervjuu. Näeme peagi

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.