kvantum.ee | Dr. Joe Dispenza ja Gregg Braden räägivad muutuvast maailmast | 55:12
15697
post-template-default,single,single-post,postid-15697,single-format-standard,woocommerce-no-js,mega-menu-top-navigation,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,side_area_uncovered_from_content,columns-3,qode-theme-ver-17.0,qode-theme-bridge,disabled_footer_bottom,qode_header_in_grid,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive

Dr. Joe Dispenza ja Gregg Braden räägivad muutuvast maailmast | 55:12

Dr. Joe Dispenza ja Gregg Braden räägivad muutuvast maailmast
(Joe Dispenza & Gregg Braden talking about the changing World)
Tõlge videost:

 

Inimese ja teadvuse evolutsiooni konverents

Korraldaja Richard: Täna toome teieni kaks sõpra, Gregg Braden ja Joe Dispenza.

Gregg: Tänan. Mind ja Joed kutsuti täna siis lavale sellises vabamas vormis. Oleme tavaliselt teiega koos olnud ametlikel üritustel…. Kui paljud on teist meie üritusel käinud? Wow Joe, oleme perega. Ja te tulite ikkagi siia. Oleme täna siin vabama vormi järgi, et veeta teiega aega ja vastata teie küsimustele, mida alati ei ole saanud küsida kui oleme esinenud suurema publiku ees. Me Joega oleme Hay Housei autorid (Hay House – kirjastus). Ja koos Hay Housiga esineme tavaliselt 3000-4000 inimese ees. Aga täna on selline väike ruum ja kas see pole mitte intiimsem? Tahan tänada ka Richardit, kes selle on korraldanud.

Tema visioon… Meil oli natuke aega tagasi paneeldiskussioon, mis oli ka vabas vormis ja isegi see, kus laval istusime oli juhuslik. Ja kui ta käis ringi ja küsis meilt küsimusi, siis mõtlesin endamisi, et väga lahe punt inimesi on kokku saadud. Mõtlesin, et kui maailm lõpeks täna, seda ei juhtu, aga kui juhtuks, siis see oleks lahe punt inimesi, kellega uut alustada. Oleks ju. Sellises intiimses hetkes on meil võimalus pidada teiega väike dialoog. Vastame küsimustele ja mina saan esimesena küsida. Seega küsin enda kallilt sõbralt ja kolleegilt Joe Dispenzalt, kuidas sul läheb, on kõik hästi?

Joe: Mul läheb hästi, tänan. Me õhtustasime koos, seega tean, et mul on kõik hästi.

Gregg: Joe maandus 5 tundi tagasi ja tuli siia, et olla meiega. Seega täname, et siia jõudsid. Ja ta näeb väga hea välja. Olen päris nägus kutt.

Joe: Aitäh.

Gregg: Meil ei teki sellise vestluse jaoks väga võimalusi ja kas ma tohiksin küsida Joe käest esimese küsimuse? Joe, nii omavahel rääkides… nagu oleksime kahekesi. Oleme mõlemad seda tööd teinud juba aastaid, näeme maailma muutumas kiiremini kui keegi oleks seda ette kujutanud. Teame, et muutus oli tulekul, aga see toimub nii kiiresti. Kas sina oled optimistlik sellest kuhu suundub meie tulevik… ja paneeldiskussioonis ütlesid, et meil on võime muutuda. Neuroplastilisus, mis läheb ajust kaugemale… Kas arvad, et muutume piisava tempoga, et püsida maailma muutustega kaasas. Seda tahaksin mina teada.

Joe: Meil on pudelit veini ja kahte tundi nüüd vaja.

Gregg: Meil on vett.

Joe: Gregg on maininud, et elame ekstreemsuste ajas ja kui sa oled elus ja pole märganud, et temperatuur ja ma ei räägi kliimasoojenemisest vaid energia intensiivsusest, et see on tõusnud kogu maailmas. Kui sa seda ei tunne, siis sul puudub vist pulss. Asi pole vaid selles, et aeg kiireneb, vaid tänu tehnoloogiale toimub lühema aja jooksul palju rohkem asju. Kui analüüsida igat süsteemi, olgu see siis poliitiline süsteem, majandussüsteem, kui vaadata religioonset mudelit, kui vaadata keskkonda või haridussüsteemi, vaadates meditsiini süsteemi, siis kõik need erinevad süsteemid hakkavad kokku varisema ja selle peamiseks põhjuseks on see, et informatsioon on meile kättesaadav. Arusaam, et on olemas üks kontrolliv isik, preester, arst poliitik, juht või kuningas, kes valitses ja omas kogu informatsiooni ning jagas seda infot oma tahte järgi inimestele, kes olid kunagi ignorantsed. Nii oli kombeks inimesi valitseda. Ja kui sinna lisada veel süütunnet ja hirmu, natuke kannatust, pettust ja rivaalitsemist, seda tehes saab panna inimesed käituma kui mateeria. Füüsiliste kehadena, kus mateeria tahab muuta mateeriat. Ja see nõuab suurt energilist panust. Aga kuna need süsteemid on varisemas…

Rääkisin sellest enne sõbraga… Mõelge tagasi kuskil 30 aastat, kui te külastasite arsti ja ta ütles: Hei, sul on see seisund ja sa peaksid proovima seda ravi, kus lõikame välja selle organi või teed seda teraapiat või võtad neid ravimeid… 30 aastat tagasi oldi sellega koheselt nõus ning sellele järgnes kirjalik nõusolek, mis ütles, et kui su põis enam ei tööta või kui su pimesool ei tööta, siis võtame selle ka välja. Ja inimesed olid selle eest tänulikud. Aga kui kerid aega edasi ja lähed täna arsti juurde ja sulle antakse diagnoos… Mis on esimene asi, mida peale seda teete? Lähete koju ja uurite seda. Loete selle kohta ja peale paari päevast uuringut teate sama palju infot selle seisundi kohta kui teie arst. Ja mõnikord teate isegi alternatiivsetest lahendustest, mida nemad isegi ei tea. Seega lähete tagasi arsti juurde ja ütlete: “Hei, ma tahan teha seda ravi.” Ja arst laidab seda maha, sest ei tea sellest midagi. Ma ei tea kuidas siin Inglismaal asi käib, aga Usas küsivad inimesed selle peale: “Tõesti?” On vist aeg otsida uus arst.

Tahan, et keegi toetaks minu tervislike eesmärke. Ja ma tahan, et keegi informeeriks ja aitaks mul teha õigeid otsuseid. Ja ma ei taha tunda vastuhakku või negatiivsust enda tehtud valiku pärast. Uuringud tõestavad, et inimesed, kes tunnevad head tunnet raviprotsess vastu, paranevad kiiremini. Sellepärast olengi optimistlik, et paljud süsteemid on lagunemas ja millegi uue tekkimise jaoks peabki vana lagunema.

Siin on aga oluline osa. Usun, et kui asjad tõesti hakkavad lagunema, siis on kalduvus, et inimesed tunnevad hirmu, inimesed, kes tunnevad vaegust, inimesed, kes peavad võitlema enda asjade nimel, need, kes elavad hirmust valitsetud teadvuses. See sama teadvus, see energia, see sama mentaliteet propageerib samasugust süsteemi. See tahab sama süsteemi tagasi, ajalogu kordub. Aga kogu selle nädalavahetuse ajal kuuldud sõnum räägib ühtselt töötavast ajust ja südamest ning minu, Greggi ja paljude teiste uuringud näitavad, et need on kaks olulist osa, mida vajad, et saada hakkama elu keerulistel hetketel.

Kõnelesin ühe seltskonna ees ja…. Mind kutsuti kriisis olevasse Hispaaniasse, et ma kõneleksin 17ne ministeeriumi ees. Nad tahtsid teada, mida on muutuseks vaja teha. Nüüd tuleb üks valge ameeriklane ja räägib kriisist riigis, mis on lagunemas. Astusin lavale ja ütlesin… Kohal oli kaitseministeerium, põllundusministeerium, terviseministeerium jne. Küsisin kuidas nemad kriisile kaasa aitavad. Ja lootsin, et mul on võimalus põgeneda, sest asi võib hapuks minna. Aga see oli oluline küsimus, sest selleasemel, et vaadata endast välja, pidid nad vaatama hoopis endasse. Küsisin neilt: kuidas te saate muutuda üleloomulikuks? Kuidas tuua esile muutus? Kui käes on kriis või vaegus, siis see on aeg andmiseks. Kui tuntakse hirmu või vaenulikkust, siis see on aeg, kus on vaja näidata armastust, julgust ja kaastunnet. Kui kõik annavad hinnanguid, siis on aeg koostööks. Ja kui käitume piisavalt kaua ebaloomulikult, siis varem või hiljem, muutume üleloomulikuks. Peame maailma probleemidele lähenema teise nurga alt. Peame ühinema. Ja see mis tekitab ühtsust on need kõrgendatud emotsioonid nagu hoolivus, sõbralikkus ja armastus, koostöö ja terviklikkus, neid aspekte peaksime üha rohkem külvama. Ja hetk kui hakkad kätte saama enda ressursse, siis see vähendab sinu vajadusi asjadele, mis on sinust väljaspool.

Ettevõtted, kelle eesmärk on tarbimine, ei saa enam seda, mida tahavad, sest inimesi ei kontrolli enam väline keskkond. Seega olen optimistlik selles mõttes, et mõistan, mis on tulemas. Tulemas on natuke kaost, aga olen elevil kuna enamus meist on mingil tasemel tahtnud olla selles hetkes. Usun, et ka teisel tasemel… olen omast kogemusest näinud pealt kui tavalised inimesed saavutavad ebatavalist, nad tervendavad ennast, muudavad enda elu, loovad endale imelisi kogemusi, et meil kõigil on olemas võime selle saavutamiseks.

Ja ainukesed konverentsid, mis mind huvitavad on need, kus tegutsetakse. Sellistes kohtades tahan ma olla. Sest kõik muu on minu jaoks tühi jutt. Kui räägitakse, et ei tunta eriti muutust jne. See kui sa astud vastu enda piiridele ja kui astud üle emotsioonidest, mis on sind minevikus kinni hoidnud ja kui vabastad enda keha nendest emotsioonidest ja sa vabastad enda energia ning näed enda tulevikku täiesti uue pilguga, sest sa ei vaata enam seda läbi mineviku filtrite. Ja hetk kui sa enam ei reageeri elule nii nagu sa varem seda tegid, siis annad sa ka teistele õiguse seda teha. Seega algab muutus endast ja seda tehes, lubame teha seda ka teistel. Praegu on suurepärane aeg olla elus… Me ei peaks mitte kunagi ootama teadust, et see lubaks meil saavutada midagi ebatavalist. Peaksime minema ja tegema korduvalt midagi ebatavalist. Ja siis võib tulla teadus meid uurima ja imestama. See on minu jaoks tõeline teadus.

Gregg: Ongi kõik jah… Ilmselgelt ma nõustun kõigega, mida Joe ütles. Arvan, et üks võtme koht Lääne maailmas, kindlasti ühendriikides, võib-olla isegi rohkem kui kuskil mujal, on see, et teadusel ei ole kõiki vastuseid. Teadus on hea ja ma usun sellesse ning teaduse meetoditesse. Teadus on loodud pidevalt uuenema vastavalt uutele avastustele. Siin ongi aga teadus jänni jäänud. Olen sellest kõnelenud ka teaduslikes organisatsioonides ja neile see väga ei meeldinud. Ma olen geoloog ja võin sellest rääkida. Teadus peab pidevalt uuenema, aga hetkel on teadus röövitud poliitika ja organisatsioonide poolt. Ja nad kasutavad vananenud või mingit osa teadusest, et veenda ja hoida inimesi reaalsuse hirmus, mida tegelikult enam ei eksisteeri. Räägin sellest täpsemalt ka homme. Homme tuleb väga visuaalne programm ja meile Joega on väga võõras istuda toolil, sest tavaliselt liigume pidevalt laval ringi, nagu ka homme.

Idee on selles, et oleme alati sisse elanud loosse meist, mis paneb meid tundma eraldatust. Eraldatud oma kehast, maailmast, üksteisest ja kui maailm muutub, siis kardame seda. Tunneme, et info saamiseks peame minema kellegi juurde. Paradigma, mis on muutumas… annan teile ühe näite. Keegi enne küsis minult: kui teadus on muutunud, siis miks ei õpetata seda koolides, miks ei ole see kirjas õpikutes ja meditsiinikoolides? Olen seda sama küsimust küsinud ka enda kolleegidelt ülikoolides. Jagan teile ühte vestlust enda sõbraga, kes õpetab evolutsiooni tuntud Kalifornia ülikoolis.

Darwini idee evolutsioonist… Isegi kui fossiilide andmed ei toeta enam Darwini teooriat. Aga kui asi on meis, siis evolutsioon on fakt. Aga inimkonna teemal laguneb teooria. Midagi juhtus meiega… Me ilmusime planeedile 200 000 aastat tagasi ja kui sa võrdled meie tolleaegset fossiili tänapäeva fossiiliga, siis näeme, et me pole 200 000 aasta jooksul muutunud. See pole aga Darwini evolutsiooniteooria. Kui tahame teada, kes me oleme ja mis on meie tegelikud võimed, siis peame minema 200 000 aastat tagasi ja küsima, mis juhtus? Kuidas oleme siia jõudnud?

Küsisin seda enda sõbra käest. Küsisin, miks nad ei räägi uuest teadusest. Ta vastas: „Gregg, kui ma räägiks sellest teadusest, siis see tühistaks minu 40 aasta õpetused.“ Ma ei nõustunud sellega. Ütlesin, et see ei tühistaks sinu õpetusi,vaid näitaks sinu õpilastele kui tugev on teadus tegelikult. Sest sa jagasid enda teadmisi 40 aastat tagasi ja nüüd jagad neile uusi avastusi. Sellepeale vastas ta, et uute õpikute koostamine läheks meeletult kalliks. Ütlesin, et see pole probleemiks, need kaovad niikuinii. Kõik on arvutis, teed ühe paranduse ja kõik on kättesaadav. Sellepeale ütles ta, et see on harjumus. “Ma olen 40 aastat seda õpetanud, mis saab minu märkmetest, kuidas ma küll enda märkemid muutma hakkan?” Meid takistab ego, harjumus, võim ja raha. Need on vaid mõned näited. See hoiab meid uskumas neid vanu ideid meie olemusest, mis põhinevad eraldatusel.

Uued avastused ja need on läbinud vastastikuse eksperdihinnangu… Kas teate, mida see tähendab? See tähendab, et kui teadlane avaldab oma uuringu, ta levitab seda enda kolleegidele ja nemad siis otsivad vigu teoorias või nõustuvad selle teooriaga. See võib võtta aastaid ja kui see läheb läbi siis on see läbinud vastastikuse eksperdihinnangu. See on erinev teadlasest, kes töötab NASAs ja kirjutab ükskõik mida, ning paneb selle netti. Ja siis tuleb see sinu ning minu facebooki, et mingi NASA teadlane väidab midagi… Ta on küll teadlane, aga see pole läbinud vastastikust eksperdihinnangut. Tahtsin seda välja tuua. Tänane vestlus selle ümber käibki…

Meile sisestatakse uskumust eraldatusest, rivaalitsemisest, konfliktist ja lagunev maailm peegeldabki neid uskumusi. Meie riigid üritavad lahendada neid probleeme. Maailmamajandus kukub kokku, sest see ei ole jätkusuutlik. See läheneb meile väga kiirelt. See kuidas lahendame riikidevahelisi probleeme Lähis Ida, Hiina, Venemaa need kõik. See laguneb, sest läheneme neile vanat moodi. See, kuidas tervendame oma kehi… Meie kehad on vastamisi tingimustega, mida ei olnud veel 40 aastat tagasi. Olen käinud kohtades, kus ei eksisteeri Alzheimeri tõbe ega vähki. Ja need inimesed on kuni 120 aastased. Asi pole vanuses vaid selles, kuidas elame. Asi on meie elustiilis, meie uskumustes. Uued avastused tõestavad seda kõike.

Uuringud näitavad meile, et loodus ei põhine võitlusel vaid koostööl. See tähendab järgmist… Räägin teile tõestisündinud loo. Minu naine on ka täna siin ja ta tavaliselt ei käi minuga kaasas. Martha, oled sa siin? Ta käis täna Stonehengi vaatamas, seega hilines. Elame Marthaga põhja Mehhikos. Meil on kauaaegne sõber, kes on üle 30 aasta ehitanud jätkusuutlikuid maju. Ja 2008 aasta majanduskriisi kaotas ta kõik. Sellistel juhtudel proovime taastada midagi sellist, mis varem töötas. Seega otsis ta kohti kuhu ehitada jätkusuutlikuid maju, aga keegi ei tahtnud. 2008 oli majutus kriis. Ta rääkis, et oli ühel ööl kell 3 hommikul ärganud ning ärkamise ajal sosistas ta endale ühe küsimuse. Temaga tegi koostööd alateadvus või mingi kõrgem jõud. Ta küsis endalt… Ta ei küsinud, kuidas endal elu paremaks muuta, vaid mida vajavad inimesed. Mida läheb minu ühiskonnal just praegu vaja? Mida mu pere vajab?

See on tähtis küsimus. Sest vanas maailmas, eraldatuses, võitluses ja konfliktis oleme enne tähtsa küsimuse esitamist, tervisliku küsimuse või kui astud suhtesse või võtad vastu mingi töö, siis oleme alati küsinud küsimuse, mida saan mina seda tehes? Mida saan mina sellest suhtest? Mida saan sellest otsusest? See on loogiline küsimus maailmas, mis põhineb eraldatusel. Aga me ei ela enam selles maailmas. Uueks küsimuseks saab nüüd: Mida on mul anda? Mida saan jagada? Mida saan pakkuda? Kuidas saan panustada enda perre, ühiskonda? Mida vajavad inimesed? See lihtne küsimus muudab kõike. Sest me ei mõtle enam ainult endale, vaid see hõlmab meie sügavamat ühendust üksteisega.

Sõber tegi järgmist: Ta ärkas järgmine hommik ja hakkas disainima innovaatilise süsteemi prototüüpi kasvuhoonetest, mis olid kaetud ning automaatse kastmise ja soojendusega. Väiksemad olid 30 ruutsentimeetrit ja neid sai panna sinna, kus inimestel ei olnud palju maad. Neid oli ka 2,5 meetri pikkuseid ja 1 meetri laiusega, mis olid üksteisega ühendatud. Need läksid kohtadesse, kus on rohkem maad. Ta nägi, et inimestel on vaja ennast toita ja ta õpetas inimestele, kuidas kasvatada endale toitu. Ta ei pidanud peale seda enam kunagi tagasi vaatama. Ta on nüüd palju edukam, seda 70 aasta kõige kehvemas majanduskriisis, tal läheb väga hästi ja inimesed, kes ehitavad maju, need on töötud. Ta on tervem, sest teeb mida armastab. Iga hommik ta ärkab ja läheb inimesi abistama. Talle meeldib kohtuda sõpradega ja ta tunneb ennast hästi. Tal ei ole stressi ja ta on võtnud tööle rohkem inimesi kui seda ehitusega suutis. Ja seda kõike tänu küsimuse muutmisele.

See küsimus näitabki, kus me praegu oleme. Kui vanad süsteemid lagunevad… ja kui me proovime neid taas ülesse ehitada, siis sealt tulevadki katsumused. Kui aga lubame neil laguneda ja asendame need millegi ilusa ja püsivaga, vot siis saadab meid edu. Sellise valiku peabki tegema tänane generatsioon.

Buckminster Fuller, enne kui ta suri… ma väga austan teda, ta oli minu kangelane. Tal oli ütlus, mis võtab selle ilusti kokku. Ta ütles: “Sa ei muuda kunagi asju, võideldes sellega, mis sulle ei meeldi.” Ütles, et muutuse jaoks tuleb leida uus viis, mis muudab vana viisi kasutuks. Ja kõik tulevad uuega kaasa. Vanaga ei pea võitlema, sest inimesed ei taha seda enam. Seda täna teemegi, ehitame uut maailma, mis põhineb jätkusuutlikusel ja ühtsusel. Sellel nädalavahetusel kuulete spirituaalsusest ja teadusest, mis seda kinnitab. Kui seda mõista, siis näeme, mis töötab ja mis mitte. Teame, mida teha rohkem ja mida vähem. Ja me saame tagasi jõu, nagu Joe ütles. Kui oled täis jõudu ja mõistad, kuidas mingid asjad töötavad, siis sa ei vaja enam kedagi kolmandat, kes ütleb sulle, mida teha. Ja see on tõesti võimas koht, kus ekstreemsetel aegadel olla.

Sellega ma lõpetan… aga tahan veel öelda seda: Ma pole kunagi varem olnud nii optimistlik meie tuleviku, meie maailma ja selle rahva üle. Teate ka kindlasti, et ma olen ka realist ja ma näen vajaliku töö mahtu, mida on vaja, et jõuda endas uue reaalsuseni. Kas olete kunagi mõelnud kui tugev peab olema üks olend, et olla see, kes sa oled? Olete sellele mõelnud? Kui ei ole, siis kutsun teid seda tegema. Kui tugev peab see olend olema, et elada maailmas, kus oled harjunud elama teatud viisil ja tunned, et oled lõpuks aru saanud sellest maailmast ja järsku tõmmatakse sinu jalge alt vaip, ning siis palutakse sul leida uus maailm, mida pole isegi veel siin. Ning selle käigus ei tohiks tunda hirmu vahepealse teadmatuse ees. See oletegi praegu teie. Ja see, et olete sel nädalavahetusel siin ruumis… Mul on olla au teie, Joe ja teiste esinejatega siin laval, sest me kõik avastame seda koos. Me jagame teiega uusi teadmisi ja usun, et nädalavahetuse lõpuks on meil koos tugev mudel, mis toetaks kõigi kõnelejate optimismi. Me lähme uude kohta ja ehitame ka uusi kehasid, mis meid sinna viivad. See on väga erutav. Sellega ma lõpetangi selle osa. Aitäh.

Richard: Meil on umbes 3 tundi küsimustele, seega saame hakkama. Tänud nende imeliste vastuste eest. Nüüd tuleb küsimus publikust ja minu arust läheb see väga teemasse. “Olen lugenud ja kuulnud inimese teadvuse evolutsioonist, mis on juba kestnud aastaid.” Ta on sellest juba aastaid kuulnud. “Aga ma ei näe sellest tõestust pärismaailmas. See kuidas inimesed on ja käituvad, see tekitab minus lootusetust. Kuna hakkame nägema tava inimestes muutust?”

Gregg: Mina vastasin eelmisele, vasta sellele.

Joe: Mina sellega ei nõustu. Ma reisin maailmas palju ringi ja ma töötan küll valitud inimestega, aga ma olen pealt näinud suurt teadvuse nihet viimase 3-4 aasta jooksul. Kui mind kutsuti aastal 1999 kõnelema eri kohtades maailmas, siis enamus inimesi tahtis enda kristallidega tegeleda. Nad panid enda jõu millegisse välisesse, aga nüüd on inimesed teadlikud ja neil on tahe… Kui vaatad lennujaamas või kuskil linnas inimesi, tegemas enda asju, siis neid juhivad programmid. Kinnitan, et kui me ei ole hetkes, siis 95% oma ajast juhivad meid programmid. Seega ärge võtke seda isiklikult, see on lihtsalt programm, mis on meile antud. Aga kui sul on võimalus inimestega suhelda, siis näeme, et nende väärtused on muutunud. Materiaalsete asjade vastu pole enam nii suurt vajadust, nagu seda oli 10 aastat tagasi. Inimesed tahavad tähendusrikkust. Nad tahavad asju mõista, sidet, nad tahavad enda loomet jälgida, nad tahavad müstilisi kogemusi. Nad väärtustavad üha rohkem loodust.

On toimumas intellektuaalne kahestumine, kus osa hoiab kinni vanadest paradigmadest. Ja aastaid arvasin, et pean kõnetama mõlemat punti. Aga kuskil 2 aastat tagasi, kadus mul täielik huvi selle teise pundi vastu. Mind huvitavad need inimesed, kes tahavad seda kuulda. Ja kui tekib piisavalt suur momentum, suurem liikumine selles suunas, üha rohkem inimesi hakkab enda mõtlemist muutma. Ma olen väga jälginud väga tähelepanelikult inimesi. Ning seda teid vaadates näen, et siin on koos hulk teadlikke inimesi. See esindab inimesi, kes tahavad rohkem teada ja on informeeritud.

Aga mul on teile kõigile küsimus, kui te pühapäev või esmaspäev siit lahkute, siis, mida te selle teadmisega teete? Kuidas te neid teadmisi oma elus rakendate? Kui te ei demonstreeri neid enda elus, siis näete endiselt neid inimesi, kes te ise olete. Aga kui te näete enda kallal iga päev vaeva, panete kasvõi natukeseks enda elu pausile. Istute enne päeva algust korra maha ja mõtlete, millist sina sa maailmale näitad. Ja kui te kasutate kvantfüüsika, neruoplastilisuse ja epigeneetika kontsepte, kõiki neid erinevaid idealisme, kui ühte mudelit, kui teie oletegi selle kõige väljendus ja kui suudate seda kõrgendatud olekut hoidma kogu päev, siis olge parem valmis, sest teie ellu tuleb midagi ebatavapärast, see on seadus.

Kui võtate enda tähelepanu teistelt mingiks ajaks ära… Aju eesmärk on leida seos selle vahel, mis toimub väljas ja sinu sees ja kui sa saad liikuda nende kahe seisundi vahel, seda siis teatud elegantsiga ja kui sa ei anna ära kellelegi enda võimu ja kui suudad seda hoida, siis hakkad sa enda ellu tõmbama olukordi vastavalt sellele, kes sa sel hetkel oled. Seega ütlen mina, et muutus on toimumas. Muutus toimub vastavalt indiviidile. Kui inimesed ärkavad ja hakkavad neid muutuseid demonstreerima, siis hakkad nägema väikeseid kilde teadvusest erinevates maailmaosades. Siis hakkad nägema inimesi, kes ei investeeri enam vanadesse paradigmadesse, sest uus on juba loodud. Ja vana jäetakse lihtsalt maha. Olen seda piisavalt palju näinud inimestes, kes ennast ise tervendavad.

Mind on 10 aasta jooksul kutsutud ettevõtetesse ja korporatsioonidesse, kus räägin neuroteadusest ja inimesed küsivad kuna mediteerimine pihta hakkab. See on SONY, kes teeb 50 miljoni väärtuses tehinguid Beyoncega, need inimesed ei aja niisama jama ja nemad tahavad teada, kuidas leida endas tasakaal ja terviklikkus. Seega on tekkinud vestlustes nihe ja peale 2012 rääkisid paljud, et käes on maailmalõpp ja algab uus teadvuse tase, et kus see siis on…  See on juba siin. Kui lähed enda mingile püha üritusele, kui läbid põlismaalasena mingit rituaali, siis peale seda rituaali sa ei ole ju hetkega täiskasvanu ja mega tark. See võtab aega. Suureks saamine võtab aega, see on protsess.

Oleme selles kiirenevas protsessis ja energia on tõusnud kindlal põhjusel nii kõrgeks. See tekitab meile nii palju ebamugavust, et me peame midagi ette võtma. Peame liikuma või midagi tegema. Aga tehtav liigutus peab olema vennalikum. Peame demonstreerima vennalikumat ühendust. Kui seda teha, siis näevad sea ka teised. See on toimumas. Minu maailmas on seda väga palju näha.

Gregg: Jah. Nõustun sinuga. Nõustun sellega ja arvan, et paljutki sõltub sellest, kuidas me vaatame maailma. Läbi millise filtri me seda maailma näeme. Mul on olnud au enda elu jooksul kohtuda paari presidendiga, olen kohtunud mitme tähtsa religioonse isikuga, poliitiliste juhtidega, sotsiolooge, teadlasi, insenäre, põlismaalisi üle maailma ja igaüks neist on omal viisil mulle öelnud, et nad on selle muutuse tulekust teadlikud. Põlismaalsed teadsid seda juba tuhandeid aastaid tagasi. Kõik teadsid, et tulemas on muutus, nihe ja nad kõik on imestunud sellest kui kiirelt see muutus on toimunud. Keegi ei osanud arvata, et see nii kiirelt toimub.

Kui vaadata seda, kuidas inimesed muutuvad, siis selles uue-ajastu liikumises oli uskumus, mida sisendati 1980ndatel harmoonilise lähenemise ajal. Kas mäletate seda? Kes ei tea midagi Harmoonilisest lähenemisest? See oli kuupäev Maiade kalendris… Mina olin naiivne insenär ja ei teadnud ka sellest midagi ning ma töötasin sel ajal riigikaitse tööstuses. Ja esimene kord kui minult keegi selle kohta küsis, siis mina arvasin, et tegu on rock ansambliga, kes tuleb Denverisse esinema. Ansambel nimega The Harmonica Convergence. Need kõlavad väga sarnaselt. Ma ei teadnud, mis see on ja see oli aeg, mis paiknes Maiade kalendri järgi enne aastat 2012. Kõik ütlesid, et peale seda muutub kõik ja et peale 2012 muutub maailmas kõik. Usun, et sel ajal sisestati inimestele, et magama minnes ja hommikul ärgates on kõik muutunud. Kas see on võimalik? Jah, aga kas see on reaalne? Väga mitte. Usun, et inimesed muutuvad vastavalt enda elu sündmustele, mis esitab neile väljakutse. Siis tekib ka individuaalne muutus.

Hea näide on nihe maailmamajandusest. Kas olete seda märganud? Inimesed, keda siiani ei ole midagi huvitanud, ütlevad, et midagi on toimumas. Seda sellepärast, et neid on mõjutanud, midagi, mida ei saa ignoreerida. Asi ei ole ainult majanduses, asi on ka tervise küsimustes, jätkusuutlikuses. Kui vaadata näiteks praeguseid saateid telekas, mis vanasti kuulusid kahtlastesse kategooriatesse või kuskile raamatukogu pimedatesse nurkadesse. Nüüd on see aga tavameedias. Kus BBC uurib mingeid vanu asju vms. Näeme, et nihe on toimumas kui tavameediasse jõuavad sellised asjad. Sellised vestlused on tavalised.

Kui vaadata täna teid siin, siis on näha suht võrdselt mehi ja naisi. 20 aastat tagasi oli enamus kuulajaid naissoost. Sest naised on tavaliselt rohkem avatud uutele ideedele. Naised on avatud ja intuitiivsemad tervendajad. Sellised asjad näitavad suurt nihet. Mina näen seda. Mina näen kõige suuremat nihet rahvastikus nagu siin ja kõige vähem näen seda meie riikide juhtide seas. Aga ka seal on toimunud muutuseid.

Kas olete kuulnud tippkohtumist, mis toimub iga aasta Šveitsis? Kus tulevad kokku finants ja majandus inimesed ning koos pannakse paika plaan tulevikuks. Üks neist tegi väga imelise ütluse. Ütles, et viis, kuidas oleme neid kohtumis siiani teinud, ei ole enam jätkusuutlik. Nad ütlesid, et vastupidavus, mida vajame, et muuta maailma, selleks peame muutma enda mõtlemist ja tegutsema teisiti kui kunagi varem. See näitab, et vähemalt mingil tasemel on muutus mõtlemises jõudnud ka kõrgematele kohtadele. Nii peakski olema,  sest see on meie kõigi teha. Tahan öelda, et meie Joega oleme optimistlikud ja me näeme muutust teadlikkuses ning see jõuab meieni viisidel, mida ei oska oodata.

Richard: Aitäh selle vastuse eest. Esitan teile nüüd eraldi 5 kiiret küsimust. Ei taha teid küll eraldada, aga tulevad eraldi küsimused. Alustame Greggiga. Mis eesmärk on Hadroni kolleerijal, kui ohtlik see on ja kas see mõjutab inimese teadvust?

Gregg: See on kolm küsimust. Võtame alguses ette Hadroni kolleerija. Kui saan küsimusest õigesti aru, siis maailma füüsikud ei suuda välja mõelda uut lugu sinu, minu ja meie loomest ning meie universumi algusest. Sest vana lugu ei kehti enam. Teadus on kuskil 300 aastat vana ja teadus ei ole suutnud esitada siiani ühtse-välja teooriat. Kas olete sellest varem kuulnud? See teooria ühendab vana ja uue füüsika, see on matemaatiline lugu meist. Kuidas algas universum ja kus oleme meie. Ja nad pole endiselt leidnud seda ühtset-välja, sest nende kahe füüsika maailmavaade ei ole tervik. Ja osa, mida nad ei arvesta on teadvus. Füüsikud ei taha valemisse sisestada teadvust.

Professor John Wheeler, kes suri just hiljuti, ta suri 2008, seega rohkem kui paar aastat tagasi. Ta oli Albert Einsteini kolleeg ja ta oli üks viimastest eredamatest füüsika tähtedest, kes pooldas teadvuse suurt osa universumis. Ta ütles väga elegantselt seda: “Me ei leia kunagi mateeria kõige väiksemat osa ja me ei leia kunagi universumi lõppu.” Saadame kosmosesonde üha kaugemale ja kaugemale ja iga kord kui arvatakse, et leitud on universumi lõpp ja vaadates nähakse, et see läheb edasi. Ja iga kord kui tulistatakse neid kvantum osakesi üksteisega kokku, seda valguskiirusel, siis need osakesed purustatakse väikesteks osakesteks ja nii otsitakse kõige väiksemat osakest. Nad vaatavad ja alati leiab veel väiksema osakese.

John Wheeler ütles, et nii on ja annan teile ka põhjuse, ning see läheb ka Joe vastusega kokku. Ta ütles: „See, et teadvus vaatab iseennast, see on loominguline tegevus. Väiksema osakese otsimine annab meile põhjuse näha midagi uut, pole vahet, kui väikeseks see läheb.” Pole vahet kui kaugele me universumis vaatame, sest vaatamine ise, annab põhjuse midagi sealt leida. Nendest põhitõdedest on puudu teadvus.

Seega see Hadroni kolleerija, CERN-i kolleerija… Nad proovivad taasluua hetke, millega hakkas universum. Tulistatakse kvantosakesi üksteisega valguskiirusel kokku. 11 km pikkune ringjas toru läheb ühelt poolt ja teiselt poolt tuleb vastu 11 km toru ning need osakesed lendavad seal ringi nii kaua kui saavutatakse valguskiirus ja täpselt õigel hetkel põrgatatakse need kokku. Ning nii taasluuakse Suur pauk, et näha, mis täpselt juhtub. Seni, kuni nad ei teadvusta teadvuse rolli, ei jõua nad kunagi kuhugi selle looga. Selle loome looga. Oleme 300 aastat kasutanud parimaid inimesi ja meil on olnud suur rahaline toetus ja me pole ikka seda leidnud. See juba ütleb, et oleme valel teel. Nad ehitavad üha suuremaid masinaid ja saavutavad üha suuremat kiirust… me küll õpime palju, aga see ei anna neile seda, mida tahetakse, sest nad ei arvesta teadvust.

Ja see, mida nad välja jätavad, see on huvitav… Kvantfüüsika räägib meile seda, et osakesed käituvad ühel hetkel nii ja neid vaadates teisiti. Kari prantsuse ja šveitsi teadlasi vaatavad seda hetke loomes ja tekib küsimus, kui palju see vaatamine seda mõjutab. Ma ei usu, et nad leiavad seda, mida otsivad. Nad otsivad nn Jumala osakest. Sellest on kirjutatud ilusaid laule ja usun, et neid kirjutatakse veel.

Richard: See on siis suur raha raiskamine?

Gregg: Ei, sest see näitab meile, kus me eksime. See näitab, mis ei tööta ja seda tehes õpime universumi kohta paljut muud. Üks huvitavamaid osasi selle juures on see, et nad tekitavad selle käigus musti auke. Kui tekitame musta augu laboratooriumis, siis tuleb küsida, kui kaugele see ulatub, kui kaua see kestab ja mida see endasse tõmbab. Sarnane küsimus kehtib ka esimese tuumareaktori katsetuse kohta, mida tehti Chicagos, keset Ameerikat. Kui käimas oli esimene kontrollitud tuumareaktsiooni katse ja küsiti, kas seda saab peatada või see läheb aina suuremaks kuni neelab kohu Chicago? Vastati, et arvutuste järgi peaks kõik toimima. Ja seda sama öeldakse ka kolleerija kohta. “Kas on turvaline luua muste auke? No arvutuste järgi tundub ohutu.”

Richard: Aitäh. Teeme sellest viimase küsimuse. Peame tegema veel vestluseid ja pärast paneme need küsimused ülesse. Joe, see küsimus tuleb sulle. Kas on vahet haiget saanud sisemise lapse parandamisel läbi kaastunde ja mõistmise ja sellega kui astume teadvusesse ning programmeerime ümber enda aju läbi meditatsiooni?

Joe: Mis see esimene osa oligi? Aaa kasvatamisel…

Richard: Jah, läbi kasvatamise tervendada sisemine laps.

Joe: Aaa…. sisemine laps. Mitte päris laps.

Richard: Jah, me ei räägi lastest. Kas on vahe kasvatuses läbi kaastunde ja mõistmise ning enda muutmise läbi teadvuse ja meditatsiooni?

Joe: Okei. Kui me lastena areneme, siis esimesed 2 aastat on lapse aju sagedus delta sagedusel. Seega nad magavad avatud silmadega ja kui nad puutuvad kokku enda ümbruskonnaga, siis läheb aju sagedus üle theetale. Theta on see sagedus, kus kogeme müstilisi kogemusi. Ja esimesed 6 eluaastat töötab laps täielikult alateadvuse järgi. Seda need aju sagedused teevadki. Tänu sellel on kogu nende tähelepanu suunatud sisemaailmale, tunnetele. Sündmust kogedes panevad nad tähelepanu enda tunnetele. See on nende põhiline tegevus. Ja kui nad tunnevad muutust, siis hakkavad nad vaatama läbi meelte endast välja, et näha, kes seda põhjustas. Seda kutsutakse seotud mäluks. Seega meie esimesed 6-9 eluaastat, kus meie ajulained lähevad üle alfale ja beetale ning beetani jõudes on meil välja kujunenud analüütiline meel. Ja analüütiline meel eraldab meie teadliku meele alateadlikust meelest.

Aga see kogemus salvestatakse meie alateadvusesse. Sellepärast ei saagi me aru, miks me terve elu teatud viisil käitume. Aga me töötame kogetud emotsioonile sarnasel viisil. Seda saab ka teisiti öelda: Hetk kui oled olukorras, mis toob esile sarnaseid emotsioone, mida oled kogenud minevikus, siis muutudki tagasi 7 aastaseks lapseks. Ja siis käitumegi väga piiratud viisil, sest sa ei oska teisiti. Keegi pole sulle õpetanud teisiti käituma.

Inimesed teevad rohkesti erinevaid teraapiaid ja tihti ei jõuta tuumani, sest kunagi ei saada üle sellest analüütilisest meelest. Kas on loogiline? On olemas tehnikaid, mis aitavad vähendada süsteemis olevaid emotsioone. ja kui hakkad vähendama neid emotsioone, siis sellega taastad sa süsteemi ning välja tuleb sellest tarkus. Sest emotsioonitut mälestust kutsutaksegi tarkuseks. Nii me arenemegi.

Meie tehtud uuringutes… üha jälle ja jälle… Enamus inimesi, kellel on olnud mingi emotsionaalne sündmus… Emotsioonid on mineviku salvestused ja nad analüüsivad koos selle emotsiooniga, seega nad mõtlevad minevikus. Kas on arusaadav? Kui me õpime inimeste aju ja selle funktsioone… siis seda tehes läheb aju aina hullemaks. Aju ei püsi tasakaalus, sest stressihormoonid ärritavad aju. Räägin sellest täpsemalt nädalavahetusel.

Kui oled vastamisi, mis ohustab sinu elu, siis sel hetkel suunad teadlikkuse kehasse, sa muutud kehast väga teadlikuks, sest väljas varitseb oht. Muutud teadlikuks asjadest enda keskkonnas, sest seal on midagi ohtliku. Ja sa hakkad keskenduma ajale. Seda tehes, muutuvad su ajulained ja sa suunad tähelepanu välismaailmale, sest seal on ka oht. Kas on loogiline? Ja 70% inimestest jääb sellesse seisundisse, see on teaduslik fakt.

Kui studeerime muudetud seisundis inimesi, siis näeme, et oma elu analüüsides “mida ma tegema pean, kas peaks seda tegema…” Kui seda tehakse emotsiooniga, mis hoiab neid minevikus, siis sellega ei jõuta kunagi muutuseni. Aga me oleme üha jälle ja jälle näinud, et kui inimene läheb muudetud seisundisse, kui vaadatakse endasse ning neist saab eikeegi. Eikeegi, ei midagi, eikuskil, ajatu – sel, hetkel saab neist puhas teadvus. Sel hetkel ei ole nad seotud aegruumiga ning astutakse kvantmaailma. Kui sul on kehas mingi haigus, siis selleks pead sa saama üle enda kehast. Kui tahad muuta enda isiksust, siis pead saama üle enda isiksusest, pead saama üle kellegist. Kui tahad muuta midagi enda elus, siis pead saama üle asjadest ja sulle tuntud kohtadest enda elus. Ja kui tahad luua mingit tulevast sündmust, siis pead saama üle ootuse, mis põhineb minevikul. Kui inimesed seda teevad, kui nad on puhas teadvus, siis see on hetk, kus aju võib muutuda sekunditega. Sest selle juht, ei ole enam kinni mateerias. Juht saab nüüd teiselt meele tasandilt mõjutada mateeriat.

Seega saab enda sisemist last tervendada, kui saadakse üle enda sisemistest emotsioonidest ja see nõuab teatud koguse teadvust ja teadlikkust.. See nõuab teatud määral kohalolekut, et näha, kes nad on ning siis muuta enda harjumusi ja luua uus kogemusi. Ja nii saab üle emotsioonidest, mis hoiavad neid minevikus. Aga, et teha seda kiiresti….oleme seda kordualt näinud, selleks peab inimene saama üle enda olukorrast, kehast ja keskkonnast. Siis saab teadvus kontrolli mateeria üle ja isik saab kohese kogemuse, mis muudab neid, sest nüüd on nad kontrollival positsioonil.

Näitan teile ka skänne ajust, mis üllatab teid. Need ei ole nunnad ega mungad, need pole teadlased, need pole mingid rabid, need on tavalised inimesed nagu teiegi. Aga nad teevad ebatavalist. Ja energia, mida mõõdame, me pole sellist veel kunagi teaduslikult mõõtnud. See tähendab, et isikul on täielik sisemine kogemus, mis ületab igasuguse eelneva kogemuse. Neil on nii tugev kogemus, et see muudab ümber ühendused nende ajus. Ja kogemuse produkt on emotsioon ning nad tunnevad rõõmu ning imestust, nad annavad geenidele uusi signaale ning sel hetkel uhatakse minevik kehast välja. Oleme näinud vähi taandumist, ärevus, depressioon, oleme näinud kuidas kaob hetkega MS, seda sel hetkel kui ta saab ühendust sisimas oleva jõuga. Sel hetkel saab muuta sisemisi ühendusi hetkega.

See ei toimi alati nii. Mõnikord pead tegema seda pikemalt. Mõned inimesed on teinud meie meditatsioone kolm aastat järjest… neil võttis kolm aastat enda tervendamiseks. Aga teate mis? Nad tahtsid tervenemist rohkem kui und, rohkem kui sotsiaalset elu, nad tahtsid seda rohkem kui enda hommikust kohvi. Nad tahtsid seda rohkem kui midagi muud. Nad tahtsid olla sellega ühenduses iga päev. Nad tahtsid midagi enamat. Nad ei tahtnud hommikusööki, kohvi, mobiili, internetti, nad tahtsid ennast. Jõudu enda sees, sellega oli neil kohting. Kindel siht sellega ühineda ja suhelda ning midagi muud ei ole sellest hetkest tähtsam. Nad said iga päevaga üle osakesest endast. Anna ära osa enda rahust, et liituda suurema endaga. See oli kindlasti raske ja nad kahtlesid ning kindlasti ei tahetud seda iga päev teha, sest nad olid väga karmis seisus, aga nad tegid seda ikkagi. Ja peale kolme aastat saadi üle olukorrast või haigusest…

Ja kui neilt selle olukorra või haiguse kohta küsida, siis nad vastavad, et see oli nende parim õpetaja. „Mis sellest isast sai, kes oli alkohoolik ja vägivaldne? See oli mu suurim õppetund. Kas isale mõeldes lähed endiselt närvi? Ei.“ Nüüd on see tarkus. Sest ilma emotsioonita mälestus on tarkus. Kui hinge töö on võtta vastu teadmatus ning luua uusi kogemusi ja kui me elame iga päev samade vanade emotsioonide järgi, siis kuidas saab minna hing seiklusesse tulevikku kui ta on kinni mineviku emotsioonides? Positiivne mõtlemine ei tööta, kui inimene on emotsionaalselt kinni minevikus. Kui inimesed avavad enda südame…

Gregg ja mina räägime teile veel sellest ja meil on tohutu hulk andmeid, et teile näidata, kui võimsad te olete. Ja ka seda kui seotud te olete ruumi teises otsas oleva inimesega kui avate oma südame. Oleme seda mõõtnud. Te olete seotud nähtamatu välja kaudu, aga mitte siis, kui tunnete ärevust. Mitte siis kui olete vihased, masenduses või kui hindate teisi. Seda tehes tõmbate energiat enda ümbert, muutes selle keemiaks ja väli teie ümber kahaneb. Aga kui avate oma südame ja hakkate läbi selle keskuse hingama ja kui on ohutu seda avada, siis võib teie väli olla kuni 3 m laiune. See on teadus. Nii oled sa rohkem energia kui mateeria. Ja see mitte-lokaalne hakkab mõjutama sind ja kõiki, kellega kokku puutud. Teame, et saades üle ja vähendades neid emotsionaalseid seisundeid… emotsioon ongi see, mis saadab geenile vale signaali ja kui emotsioon on mineviku salvestus ning inimene saab sellest üle, siis on nad vabad, et luua endale uus tulevik. Ja religioonse mudeli järgi on nad kui uuesti sündinud.

Richard: Tahan teada kui palju väärtust te juba sellest vestlusest saanud olete. Kui saite midagi väärtuslikku teada, siis tõuske. Britid pole sellega harjunud. Teeme nüüd aplausi.

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.